Varjupaikade üheks eesmärgiks on juhatada kaotsi läinud loomad tagasi omanikuni. Kui oled kaotanud oma looma, siis helista või saada e-kiri kindlasti lähimasse varjupaika. Kui sa ei tea, millisesse varjupaika sinu linnast või vallast leitud loomad viiakse, võta ühendust oma kohaliku omavalitsusega, sest nende kohustuste hulka kuulub omanikuta ringipatseerivate loomadega tegelemine. Uuri ka naaberomavalitsustest, ega neile ei ole teatatud sellise looma leidmisest, sest loomad omavalitsuse- ega riigipiire ei tunnista.

• Varjupaika helistades või kirjutades räägi kes sul kadus, kus ta kadus, millal ta kadus, milline on looma välimus, sugu, on tal kaelarihma, on tal mõnda silmatorkavat tunnust, kas ta on kiibitud või muul moel märgistatud. Kui sul on pilti oma loomast, siis saada see kindlasti koos kirjaga varjupaigale. Väljaspool tööaega on varjupaikade telefonid kõnepostis, jäta sinna KINDLASTI samade andmetega kõneteade!
• Varjupaigad panevad esimesel võimalusel oma pildialbumitesse kõikide leitud loomade pildid. Kontolli, ega sinu loom ei ole juba leitud.
• Kohe kui märkad oma looma kadumist, asu teda otsima hüüdes teda nimepidi. Enamus jooksu saanud loomi liiguvad 12-24 tundi kodu lähiümbruses. Räägi kindlasti ümbruskonna elanikele, postiljonile ja igale õues mängivale lapsele, et sul on koer kadunud. Jaga neile paberil oma telefoninumbreid.
• Pane looma kadumise piirkonda ja internetifoorumitesse üles pildiga, looma kirjeldusega ja oma telefoninumbriga kuulutused. Ära märgi neile oma kodust aadressi!

• Pane pildiga kuulutus koera kadumise kohta Koerteregistrisse, lisades võimalikult täpse kirjelduse looma välimuse ja iseloomu kohta (nt kas ta on sõbralik teiste inimestega), kadumise aja ja koha kohta. Kui koeral on mingid eritunnused või identifitseerimisvahendid (kiip, kaelarihm, ripats vms), tuleks need samuti juurde lisada.

• Kuuluta raadios, praktika on näidanud, et parimaid tulemusi annab Elmari raadiosse erakuulutuse panek.

• Pane kuulutus kohalikku ajalehte.
• Otsi läbi oma majaümbrus. Kassid, kes ei ole enne õues käinud, peituvad tavaliselt esimese objekti (puuriit, trepialune jne) alla ja võivad seal hirmust väriseda päevi.
• Anna looma kadumisest oma veterinaarile teada.
• ÄRA ANNA ALLA! On üsna tavaline, et keegi võtab leitud looma enda juurde ja annab alles paari nädala pärast varjupaigale sellest teada.
• Kui keegi väidab, et on su looma leidnud, ära lase emotsioonidel kainest mõistusest võitu saada (eriti kui oled leidjale lubanud vaevatasu), ära anna oma kodust aadressi, saage kokku avalikus kohas, ära mine kokkusaamisele üksi.
• Kui sinu looma kirjeldusele vastav loom on leitud teises Eesti otsas, ära välista sellega võimalust, et see siiski on sinu loom. Teinekord on inimkäsi abiks loomade jõudmisel pikkade vahemaade taha.
• Kui sa lõpuks oma looma üles leiad, tee kõik selleks, et su loom enam kunagi kaduma ei läheks (või uuesti kaduma minnes oleks kiiremini leitav): lase veterinaaril paigaldada loomale mikrokiip ja see registrisse kanda, pane loomale kaela kaelarihm, millel on sinu nimi ja telefoninumber, paranda oma aiaaugud, pane värav lukku, kühvelda aia äärest lumiehunnik ära, hoia oma kass toas. Palju lihtsam on looma kaotsiminekut ennetada kui elada läbi kogu seda südamevalu.

Meie varjupaikades ootab pidevalt uut kodu ligi 200 koera ja üle 400 kassi. Nad kõik vajavad toitu, arstiabi ja peavarju. Aita meil aidata! Anneta endale sobiv summa Varjupaikade MTÜ kontole SEB pangas 10220068203017. Kui soovid aidata konkreetset varjupaika, lisa selgitusse märksõna: Pärnu, Viljandi, Virumaa, Valga või Võru.