Ikka ja jälle vaieldakse selle üle, kas osta endale tõupaberitega või tõupaberiteta loom. Reeglina märgivad loomaostjad ära, et nemad koeraga näitusel käima ei hakka, mistõttu ei ole oluline ka tõupaberite olemasolu. Pealegi saab ju tõupaberiteta koera poole võrra odavamalt- hundid söönud, lambad terved. Sealjuures jäetakse märkamata ohtusid, mis taolise ostutehinguga kaasnevad. Tõupaberitega koera esivanematele on reeglina kenneli poolt teostatud terviseuuringud ning kasvatajate niiöelda eetikakoodeks ütleb, et haigeid loomi ei paaritata. Nii mõnelegi koerakasvatajale, kelle jaoks pole aga oluline mitte järeltulijate suurepärane välimik ja tervis, on esmajärguline vaid üksnes kutsikate eest saadav tasu. Naiivsed kutsikasoetajad ei oska arvestada aga asjaoluga, et taolistel neljakäpalistel on kindlasti olulisemalt kõrgem risk haigestuda erinevatesse pärilikesse haigustesse, ning taolise kutsika hilisemad ravikulud võivad nõuda oluliselt kõrgemaid väljaminekuid kui tõupaberitega kutsika hind. Eks erand kinnitab reeglit, kuid riskide maandamiseks oleks siiski asjakohane soetada endale kutsikas tunnustatud tõukennelitest. Septembrikuus toimetas üks linnakodanik Pärnu kodutute loomade varjupaika tänavalt leitud, kiibistamata/tatoveerimata vahva koerapoisi Taks-Taksi, kes näeb tavasilmale välja taks mis taks. Spetsialistid krimpsutaksid ilmselt nina, märgates koera ebatavapärast liikumist, kumerust seljal ning käppade ebakorrektset asendit. Koerapoissi vaevab tugev hambakivi ning haigus, mis praeguseks ei ole veterinaari poolt veel diagnoositud. Esialgu kahtlustati käpalisel demodexit, ent mikroskoop seda ei kinnitanud. Täna on poiss hormoonravi all, kuid vajab uuringuid diagnoosi väljaselgitamiseks ning õige ravi alustamiseks.

Kuna taksipoissi pole omanike poolt otsitud ning loom on kiibistama, siis on meil alust arvata, et tegemist võib olla analoogse juhtumiga, kus looma ravimine on osutunud ülejõukäivaks ning koer on tõstetud tänavale. Loomulikult ei saa me olla aga selles kindel enne, kui saame selle kohta tõestusmaterjali või omanik ise välja ilmub. Kes Pärnu kodanikest on märganud, et naabril isane taksipoiss äkitsi kaduma jäänud või omanik tuvastab ise oma kadunud koera, siis ootame telefonikõne numbril 52 46 705 või See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

Meil on rõõm teatada, et Taks-Taks on ristitud Ruudiks ning elab tõelise pereliikmena oma steriliseeritud pruudi Lote ja hooliva perenaise Liis Idavaini ja tema perega Viimsi vallas. Taks-Taksi tõelised omanikud ei ilmunudki välja, samuti ei saabunud ühtegi vihjet tema võimalike omanike kohta. Küll aga viis uudis kokku Taks-Taksi ja Viimsi valla perekonna, kes nüüd üheskoos teineteise seltskonda naudivad. Taks -Taks käis oma nahaprobleemidega Pärnus Kenno Loomakliinikus arstiabi saamas, kus diagnoositi keerulise nimetusega haigus, mis lihtsustatult tähendas, et Taks-Taksi organism on pisut sassis ja vana nahk ei tule ise maha, mistõttu tekivad koorikud. Poisile määrati Omega kapslid, spetsiaalse shampooniga pesemis- ja kreemitamisreziim. Taksu hakkas kiiresti, kiiresti paranema. Loovutamise hetkeks nägi nahk juba palju parem välja ning uue pererahvaga lepiti kokku ravikuuri jätkamine uues kodus. Enne pealinna lähistele sõitmist külastati veelkord kliinikut ning teekond võiski alata. Tänaseks on Ruudi oma uues peres kohanenud. Uus pererahvas räägib Ruudi kohta järgmist: "Taks-Taksi nimeks Ruudi ja ta on väga nups ja hea koer. Tuppa pole kordagi oma häda teinud, on hea isuga ja aktiivne, tõeline energiapomm :) Võttis meid väga kiiresti omaks ja Lotega saavad läbi iga päevaga aina paremini. Kuna Ruudi tahab Lotega isase-emase asja ajada ja Lote on tõrges, siis vahel sellised jagelemised on, lühiajalised 2-3 sekundit. Muidu on kombes. Ruudi on veidi armukade :), jookseb kohe vahele, kui Lotega tegeleme :), aga püüame teha nii, et kumbki koer ei tunneks ennast kehvasti - paidest, kallidest ei neil ega meil puudust pole :) Vannitanud oleme nüüd 2 korda, kreemitanud tihemini. Karv on tunduvalt ilusam juba, pole nö kõõmane. Vannitada lubab kenasti ja dushi all käppade puhastamisel on ka rahulikult paigal ja kõrvu laseb ilusti kreemitada. Pole nagu kurta millegi üle. Küll need väiksed jagelused Lotekaga lõpevad ka siis, kui Ruts saab kastreeritud, sest praegu ta ei saa nagu aru, miks Lote veidi tõre on, kui Ruts kõrva näksima läheb ja seal midagi teha üritab :) Lõhkunud ta midagi pole, aga jah sooja armastab väga. Miinuskraadide puhul käime väljas kampsuniga (ostsime talle ühe villase). Käisime ka Viimsis loomaarsti juures eile, et näidata punni pepu juures ja hambakivi teemat uurida. Saime vastuse, et hambakivi ja kastreerimise teevad ühe narkoosiga ja siis kaovad ka punnid pepu juurest, seega kõik saab üsna pea lahendatud. Võtan varsti enda talvepuhkuse välja, et see ajastada op-i ajaga, et siis saaks kogu aeg juures olla ja haava olukorda jälgida. Koeraga oleme väga väga rahul!"

Suur aitäh Liis Idavainile ning tema perele Ruudile kodu pakkumast! Hoiame pöialt, et Teie kooselu saab olema pikaajaline ning täis rõõmu. Suur tänu ka kõigile Taks-Taksi sõpradele, kes aitasid tasuda veterinaarteenuse ja ravimite eest!