Titus tuli 2010. aasta jaanuaris Viljandimaale Suure-Jaani valda Võlli külla Aprillikuus leidis sõbralik suuremat kasvu punase karvaga isane noor koer uue kodu.

Tituse uus perenaine kirjutab: "Titus on meil olnud juba ligi 2,5 kuud ja hästi kodunenud. Kui me ta varjupaigast tõime, keeldus ta algul majja tulemast, nii et ta tuli sisse tõsta. Majas sees ei julgenud ta üle uksepiitade astuda ja elas esimesed päevad esikus, millest võib järeldada, et ta on olnud õuekoer, keda võib-olla ei ole kunagi tuppa lubatud. Sellest hirmust sai Titus suhteliselt ruttu lahti. Paraku püsib tal hirm autode ees, kaubikuid kardab ta lausa paaniliselt. Ilmselgelt on tal nendega väga halbu kogemusi, ja see trauma istub tal sügavalt sees. Kõva häält kardab Titus ka ja viskab kohe selili. Arvatavasti on temaga palju riieldud. Käehirmu Titusel õnneks ei ole, mis lubab loota, et teda ehk ei ole eelmises elus löödud. Inimestega, keda Titus näeb esimest korda, on ta algul veidi pelglik, aga mõne aja möödudes tuleb nuusutab külalise üle - huvitav ju ikka ka. Titus ei ole veel väga sotsiaalne, aga usun, et ka selles osas asi paraneb, sest kogu meie tutvusringkond (ja ka naabrus) on hullult loomasõbralik. Meie nelja noorema kassiga saab ta väga hästi läbi, kuid viies ja kõige vanem kipub talle aeg-ajalt turja kargama, mistõttu Titus pelgab teda veidi ja aktsepteerib kui karjajuhti. Titus on väga hea poiss ja saanud lühikese ajaga kõigi perekonna sõprade lemmikuks - meist endist rääkimata. Voodis magamist ei ole me suutnud talle selgeks õpetada, kuigi ta mõnikord kutsumise peale hüppab voodisse ja pikutab siis mõnuga, aga mitte kaua. Titus peaaegu ei haugu; meil oldud aja jooksul on ta vaid mõned korrad häält teinud. Titus armastab väga kodujuustu ja koort, piima samuti. Praeguste palavate ilmadega joob ta 2 liitrit piima päevas. Liha ei olnud Titus enne meile tulekut ilmselt eriti saanud, sest ta ei osanud sellega esialgu midagi peale hakata. Praeguseks on lihasöömine igatahes täiesti selge. Magusat ei söö Titus absoluutselt. Mõnikord paistab Titus natuke kurb ja aeg-ajalt ohkab kohe südamest. Ma arvan, et ta mõtleb siis oma endisele vabale elule, sest ilmselgelt on ta elanud kusagil maal või koguni mõnes metsatalus, igatahes suuremast inimasustusest eemal. Aga üldiselt paistab, et Titus on oma uue kodu omaks võtnud. Meil on tema üle igatahes väga hea meel. Südamest tervitades ja jõudu soovides Katrin."