Pühapäeval, 19ndal juulil kogunes pühendunum koeraomanike kiht Vasalemma, kus leidis aset juba neljas match show sel suvel. Koerad ja omanikud, kel
juba kombeks mööda Eestit näituste ja võistluste vahet sõita, saabusid kohale nii rongi, bussi kui autoga. Meeletust kuumusest ja pühapäevasest
päevast hoolimata, leidis Tallinna külje alla tee 11 tõu- ja 5 tõutut koera. Ringid alustasid tööd kell 12 ja esmalt oli tõukoerte kord end proovile panna. Jagati roosasid ja sinimustvalgeid linte. Roosa tähendas tegelikult match showdele omast sinist linti ja rahvustrikoloor tähendas "suurepärast" ehk punast linti. Ringidesse mindi paarikaupa ja paarid valiti loosiga, et ühte tõugu koerad koos ringi ei läheks ja kohtunikel kergem otsuseid oleks teha. Õiglasteks kohtunikeks olid Buldogite ja Kääbuskoerte Eesti Tõuühingu kaks liiget. Auhinnafond oli vägev ja iga osavõtja sai endale Iirimaalt tellitud unikaalse roseti.
Üheteistkümne tõukoera vahel parima selgitamine venis pikale ja vahepeal otsustati krantsid ringi saata. Kuna sel korral oli segaverelisi vaid viis ja auhinnalisi kohti neli, siis ei hakatud lintide jagamisega vaeva nägema ja liikumist, vormi, seisu ja iseloomu hinnates otsustati kohe kohad ära jagada. Viiendale kohale jäi nägus isane Remmi, neljas koht anti väärikale Killule, kolmanda koha sai mitmekordne match showde võitja Villi, hõbedaga pärjati väike Anubis Amalia ja esikoht anti kaunile Johannale. Seejärel jätkati tõukoerte mõõduvõtmist ja pool tundi hiljem hinnati esikoha vääriliseks Tiibeti matsif Chenporewa Ista Iron. Kuna korraldus erines mõneti tavapärasest match showst, siis sel korral traditsioonilist näituse parima valimist ei toimunud ja tiitel läks automaatselt parimale
tõukoerale. Eriauhinnad jagatud ja korraldajatele tänusõnad edasi öeldud, said tublid koerad ja omanikud kell 14 kodudesse päikese eest varjule ja rosette imetlema suunduda.

Silvi Kiin, Viljandi varjupaiga vabatahtlik