Memm elab Lõuna-Eesti väikelinnas raudteeäärses tillukeses majas koos oma truu sõbra Mikiga. Miki on 9 aastat tagasi kutsikana võetud koer, lootuses veeta aega koos nii heas kui halvas, kuni surm neid lahutab. Kuna elu on sugulased kaugele viinud, siis Miki on pikki aastaid olnud tema ainus kuulaja ning lohutaja ja kaaslane. Memme tervis pole kiita, liikumisega on raskusi ja seetõttu käib tal aegajalt abiks ka linnavalitsuse ametnik Ene, tänu kellele Memme mure meieni jõudis.

Ühel päeval kadus Miki müstilisel viisil oma õuest, otsis Memm ja hõikas, otsis Ene. Tulemuseta. Paar päeva hiljem said varjupaiga töötajad kõne, et kesklinnas on üks koer viga saanud, ilmselt auto alla jäänud. Hall karvakera, pigem liialt pikalt kasutatud põrandamopile kui koerale sarnanev, viidi kliinikusse ja seal selgus koletu tõsiasi, et koerakest on purenud suurem loom- tohutu haav peas oli juba mädanema hakanud, üle kogu keha pisemad kihvajäljed. Haav puhastati, õmmeldi kinni ning tohterdati ka pisemaid hambajälgi.

Varjupaiga töötajad postitasid koera pildi kohalikku ajalehte ning sealt tundiski Memm ära oma Miki!

Memm on kirjeldamatult õnnelik ja tänulik, et Miki on elus kuid… kliinik ootas oma raha. Memmel pole sääste pangakontol ega ka sukasääres, pisku sissetulek lihtsalt ei võimalda seda. Võlasumma närib hinge. Kohe nii hullusti, et Memm unustab oma ravimid, rääkimata söögist-joogist. Mikit ravitseda ja hellitada ta ei unusta. Et Memme ennastki veidi poputada, valmistab Ene kodus sooja lõuna ning viib Memmele. Kogume headelt annetajatelt kokku Miki ravimiseks vajamineva summa.

Ühel päeval kasvavad Mikile karvad tagasi. Ühel päeval armistuvad ka Memme südamehaavad, ehkki mure truu kaaslase pärast jääb. Üldsuse toel makstud kliinikuarve annab aga nii Memmele kui Mikile teadmise, et headus pole maailmast kadunud ja kui häda kõige suurem, on ka võhivõõras inimene valmis aitama!

Memm on väga tänulik ja palvetab Miki ja kõikide heade inimeste eest, kes neid abistasid. Isegi kui sa ei usu palve jõudu, on ometi hea teada, et keegi kusagil kaugel soovib sulle südamest head.

Miki, kes praeguseks oleks olnud juba 13-aastane, jookseb ringi taevastel radadel

Selliseid lugusid saame jutustada tänu meie toetajatele ja annetajatele, sest ainult annetuste abil on meil võimalik katta suuri raviarveid ja hoida loomi varjupaigas üle 14 päeva. Vaata, kuidas saad aidata sina.