Siit lehelt leiad Eesti linnade ja valdade kaupa info, kelle poole pöörduda, kui oled leidnud hulkuva looma.

Eestis ei ole praegu ühtset süsteemi, kuidas ja keda hulkuva looma leidmisest teavitada. Osa omavalitsusi soovib, et looma leidnud inimene helistaks esmalt neile. Osa tahab, et kõigepealt helistataks lähimasse loomade varjupaika, ja neist omakorda osa nõuab, et varjupaik väljakutsele sõidu nendega eelnevalt kooskõlastaks.

Seetõttu kogusime vajalikud kontaktid ühele leheküljele kokku: kui klõpsad Eesti kaardil oma linnale või vallale, avanevad vastavalt kas kohaliku omavalitsuse vastutava ametniku või varjupaiga kontaktandmed. Omavalitsustes, kus pole kindlat korda kehtestatud, avaneb lehekülg omavalitsuse üldkontaktidega — siis tuleks ühendust võtta keskkonnaspetsialistiga, kes selliste küsimustega tavaliselt tegeleb, või helistada omavalitsuse üldnumbril.

Loe meie blogist lähemalt, mida teha kui:

    Pärast hulkuva looma kohta teate saamist ja vajadusel omavalitsusega kooskõlastamist viiakse loom varjupaika. Seal kontrollitakse, kas loomale on paigaldatud kiip, mis võimaldab registrist kindlaks teha tema omaniku. Kui loom on kiibistatud ja kiip registreeritud, võetakse omanikuga ühendust, vastasel juhul tehakse loomast foto, pannakse see varjupaiga koduleheküljele ning loodetakse, et omanik oskab teda varjupaigast ise otsida. Loomad, kellele omanik kahe nädala jooksul järele ei tule, jäävad varjupaika ootama uue kodu leidmist.

    Loe siit:

    Loomakaitseseaduse kohaselt loetakse hulkuvateks loomadeks kas omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud koduloomi. Omanikuta koduloom on loom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada; omaniku juurest lahtipääsenud loomaks loetakse looma, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool territooriumi, mis kuulub loomapidajale või on tema kasutuses.

    Kui sul on alust arvata, et keegi võib olla ohtu pannud loomade tervise või heaolu, tuleks sellest teavitada politseid. Näiteks tuleks politseile teada anda, kui näed pealt või kuuled läbi korteri seinte lemmiklooma peksmist või muul moel piinamist. Samuti tuleb politseiga ühendust võtta, kui oled leidnud hüljatud loomad (näiteks pappkastiga metsa jäetud kassipojad) või näed pealt loomade hülgamist. Loomade kaitset reguleerib Eestis loomakaitseseadus.

    Kui oled märganud aga, et lemmiklooma peetakse halbades tingimustes — talle ei anta piisavalt süüa, haigele loomale ei tagata vajalikku ravi või looma peetakse halbades tingimustes (näiteks on koer liiga lühikese keti otsas) — tuleks sellest teavitada veterinaar- ja toiduametit. Lemmiklooma pidamise nõudeid reguleerib ministri määrus.

    Loe lähemalt: